Ventilaator undab nagu väike föön, korpuse põhi kõrvetab põlvi ja mängud või isegi tavaline brauser hakkavad ootamatult tõmblema. Kuumenev sülearvuti on üks levinumaid arvutimuresid üldse, ja hea uudis on see, et enamikul juhtudel saab põhjuse kõrvaldada kodus, ilma remonditöökojata. Selles juhendis vaatame läbi, miks sülearvuti kuumeneb, millised märgid viitavad tõsisele probleemile ja millised lahendused päriselt töötavad, alates tasuta võtetest kuni väikeste tarvikuteni.

Miks sülearvuti üldse kuumeneb

Sülearvuti surub täismõõdus arvuti jõudluse kokku paari sentimeetri paksusesse korpusesse. Protsessor ja graafika toodavad koormuse all soojust, mida juhivad välja väikesed radiaatorid, soojustorud ja üks-kaks ventilaatorit. See süsteem on täpselt tasakaalus, ja iga häire, tolm radiaatoris, kinni kaetud õhuavad või ära kuivanud termopasta, lööb tasakaalu paigast. Kui temperatuur tõuseb liiga kõrgele, hakkab arvuti end kaitsma: protsessor langetab kiirust ja jõudlus kukub. Seda nimetatakse termiliseks piiramiseks, ja just see on põhjus, miks kuum arvuti muutub aeglaseks.

Mõõda, ära arva: temperatuurid numbrites

Enne ja pärast iga sammu tasub temperatuuri päriselt mõõta, mitte peopesaga hinnata. Tasuta tööriistad näitavad protsessori ja graafika temperatuuri reaalajas: jõudeolekus on terve sülearvuti tavaliselt alla 50 kraadi, koormuse all kuni 85, ja kui näed pidevalt üle 90, ongi termiline piiramine käes. Kirjuta numbrid enne puhastust üles, siis näed mustvalgel, kui palju iga samm andis, ja tead, millal võib rahule jääda.

Ohumärgid, mida ei tasu ignoreerida

  • Ventilaator töötab täisvõimsusel ka lihtsa veebilehe peal, mitte ainult mängudes või video renderdamisel.
  • Arvuti lülitub koormuse all ootamatult välja, see on juba viimane kaitsemehhanism.
  • Jõudlus langeb märgatavalt pärast 10 kuni 15 minutit tööd, algul kiire, siis järsku vaevaline.
  • Korpus on käega katsudes ebamugavalt kuum klaviatuuri kohal või põhja all.

Kui märkad kahte või enamat neist korraga, tasub tegutseda kohe: pidev ülekuumenemine lühendab aku ja teiste komponentide eluiga.

Esimene samm: tolm välja

Tolm on ülekuumenemise põhjus number üks. Aasta-paariga koguneb radiaatori ribide vahele vaipa meenutav kiht, mis laseb õhku läbi aina vähem. Lihtsaim kodune abi on suruõhuballoon: lülita arvuti välja, hoia ventilaatorit pehmelt paigal, et see ringi ei keerleks, ja puhu õhuavadest lühikeste paukudega tolm välja. Kui julged korpuse põhja avada ja garantii seda lubab, on tulemus veel parem, sest näed radiaatorit otse. Ettevaatust vaakumpuhastiga: staatiline elekter võib elektroonikat kahjustada, seega jäta tolmuimeja pigem kõrvale. Kui avad põhjapaneeli, tee enne lahtivõtmist fotod, siis läheb kokkupanek kiiresti, ja hoia kruvid väikeses topsis suuruste kaupa. Radiaatori ribide vahelt tuleb tolmuvaip kätte just seestpoolt puhudes, väljast paistab arvuti sageli petlikult puhas.

Teine samm: kontrolli, mida arvuti taustal teeb

Vahel pole süüdi tolm, vaid tarkvara. Ava tegumihaldur ja vaata, kas mõni programm sööb protsessorit ka siis, kui sina midagi ei tee: sünkroonimisrakendused, kaevandavaks muutunud brauserivahekaardid või katki jooksnud uuendus võivad hoida koormust pidevalt üleval. Windowsis tasub üle vaadata ka toiterežiim, tasakaalustatud režiim hoiab temperatuuri madalamal kui maksimaalne jõudlus, ja igapäevatöös vahet ei tunnegi.

Kolmas samm: pind, millel arvuti seisab

Sülearvuti õhuavad on enamasti põhja all. Voodi, tekk või diivanipadi sulgevad need täielikult, ja arvuti lämbub mõne minutiga. Kõva ja sile laud on miinimum; veel parem on jahutusalus, mis tõstab arvuti kaldu ja lisab omad ventilaatorid. See on odavaim tarvik, mis annab kuumeneval masinal kohe mõõdetava languse temperatuurides, tihti 5 kuni 10 kraadi.

Neljas samm: termopasta ja ventilaatori tervis

Kui arvuti on üle kolme-nelja aasta vana ja puhastamine enam ei aita, on tõenäoline, et protsessori ja radiaatori vaheline termopasta on ära kuivanud. Uus termopasta maksab vähe ja selle vahetus on kogenumale kasutajale jõukohane, kuid nõuab arvuti osalist lahtivõtmist; kui see tundub hirmutav, teeb töökoda selle ära kiiresti ja soodsalt. Samuti kuluvad ventilaatorid ise: kui kuuled loksuvat või krigisevat heli, on laager väsinud ja mõistlik on paigaldada uus sülearvuti ventilaator enne, kui vana päris seisma jääb.

Millal on aeg spetsialisti või uue arvuti jaoks

Kui pärast puhastust, termopasta vahetust ja jahutusalust kuumeneb arvuti endiselt, võib põhjus olla sügavamal: väsinud sülearvuti aku, mis paisub ja surub korpusele, või lihtsalt jahutuslahendus, mis oli algusest peale liiga nõrk selle protsessori jaoks. Vanema odavama masina puhul tasub aus arvutus: kui remont maksab kolmandiku uue hinnast ja arvuti on niigi aeglane, on uuendus tihti targem raha kasutus. Paisunud akut tunneb muide ära ka ilma lahtivõtmiseta: puuteplaat kerkib või korpus ei seisa enam tasasel laual stabiilselt. Sellise märgiga ära oota, paisunud aku on ohutusrisk, mitte mugavusküsimus. DistriNode valikus leidub nii tarvikuid vana masina elu pikendamiseks kui ka asendajaid, kui see hetk on käes.

Ennetus võtab viis minutit kuus

Hoia õhuavad vabad, puhasta avad suruõhuga paar korda aastas, jälgi et laadimine toimuks originaalilähedase laadijaga ning ära jäta arvutit otsese päikese kätte auto salongi. Need harjumused ei maksa midagi, aga just nende puudumine toob suurema osa kuumenevatest sülearvutitest lõpuks töökotta. Ja lihtne rusikareegel lõpetuseks: kui ventilaator on vaikne, arvuti jahe ja kiirus stabiilne, võib järgmine puhastus rahulikult oodata poole aasta pärast.