Teler, mängukonsool, kõlarid, kohvimasin, printer, laadijad: kõik need tarbivad elektrit ka siis, kui keegi neid ei kasuta. Üksikult on numbrid naeruväärsed, pool vatti siin, viis vatti seal, aga kodus on selliseid seadmeid tavaliselt paarkümmend ja nad töötavad 8 760 tundi aastas. Sügis on hea aeg see raha üle lugeda, sest just siis tulevad kõrgemad arved. See juhend näitab, kuidas ooterežiimi kulu ise mõõta, mis seadmed on tegelikult süüdi ja kuidas nutipistikute ja pikendusjuhtmetega see kulu lihtsalt ära lõigata.

Kui palju ooterežiim tegelikult maksab

Arvutus on lihtne: vatid korda 8 760 tundi jagatud tuhandega annab kilovatt-tunnid aastas, mille korrutad oma elektri hinnaga. Seade, mis tarbib ooterežiimis 5 vatti, kulutab aastas umbes 44 kilovatt-tundi. Kümme sellist seadet on juba 440 kilovatt-tundi, mis on paljudes kodudes rohkem kui külmik. Vanem teler, kodukino võimendi, mängukonsool kiirkäivituse režiimis ja lauaarvuti unerežiimis on tavaliselt suurimad tarbijad; telefonilaadija ilma telefonita on tänapäeval peaaegu null.

Kuidas mõõta, mitte arvata

Kõige täpsem viis on pistikupesa võimsusmõõtja või nutikas pikendusjuhe energiamonitoriga: lülita seade ooterežiimi ja loe näit tund hiljem. Tulemused üllatavad: mõni teler tarbib välja lülitatuna vähem kui vatt, teine sama suur kümme, sest võrguühendus ja häälassistent ootavad käsku. Mõõtes selgub ka see, mida tasub üldse lülitada; alla poole vati kuluga seadmete pärast pole mõtet vaeva näha.

Tavalised süüdlased

  • Mängukonsool kiirkäivitusega: kuni 10 kuni 15 vatti pidevalt. Lülita energiasäästurežiimi, käivitus võtab vaid mõned sekundid kauem.
  • Lauaarvuti ja monitor: unerežiim on odav, aga sisse lülitatud ekraanisäästja ei ole. Seadista automaatne unerežiim ja lülita monitor välja.
  • Kodukino ja kõlarid: võimendid hoiavad ooterežiimis trafosid soojas.
  • Printer: valmisolekurežiim laserprinteril hoiab kütteelementi soojana; sügav uni või täielik väljalülitus säästab märgatavalt.
  • Ruuter ja modem: neid ei tasu lülitada, nutikodu ja turvakaamerad vajavad võrku; nende kulu on väike ja pidev.

Nutipistik teeb töö ära ilma sinuta

Nutipistik või nutikas pikendusjuhe lülitab pesa ajakava või rakenduse käsu järgi täielikult välja, mitte ooterežiimi. Kõige mõistlikumad kohad: telerinurk, kus teler, konsool ja kõlarid saavad öösel ja tööpäeval voolu kaotada; kodukontor, kus monitor, printer ja laadijad lähevad välja koos tööpäeva lõpuga; ning kohvimasin, mis ei pea 24 tundi valmis olema. Lisaboonus on energiamonitor, mis näitab tegeliku kulu ja aitab leida seadme, mis ootamatult palju tarbib.

Mida mitte lülitada

Külmik, sügavkülmik, ruuter, turvasüsteem, varukoopiaid tegev NAS ja seadmed, mille sagedane väljalülitamine kulutab (näiteks mõned laserprinterid, mis igal käivitusel kütteelementi soojendavad). Samuti pole mõtet lülitada tahvelarvutit või sülearvutit, mis on juba täis: kaasaegne laadija tarbib ilma koormuseta praktiliselt null.

Pikendusjuhe ja ülepingekaitse samas otsuses

Kui pikendusjuhtmeid nagunii uuendad, vali korraga õiged. Teleri ja arvuti taha kuulub ülepingekaitsega pikendusjuhe, sest sügistormid ja võrgukatkestused toovad pingehüppeid. Vähem kriitilistes kohtades piisab kvaliteetsest pikendusjuhtmest lülitiga, mis on ise juba lihtsaim viis ooterežiim korraga ära lõigata.

Realistlik kokkuhoid

Tavaline kodu, kus telerinurk, kodukontor ja köögiseadmed lähevad nutipistikute abil öösel välja, säästab tavaliselt 150 kuni 300 kilovatt-tundi aastas. See ei ole varandus, aga nutipistikud tasuvad end sellega esimese aastaga ära ja töötavad edasi ilma, et keegi peaks midagi meeles pidama. DistriNode aitab valida pistikud, mis sobivad sinu nutikodu rakendusega, et kõik oleks ühes kohas.

Näide: üks kodu, kolm nutipistikut

Võtame tavalise kodu. Telerinurgas seisavad teler, kodukino võimendi ja mängukonsool kiirkäivitusega: mõõdetud ooterežiim kokku umbes 22 vatti, mis teeb aastas ligi 190 kilovatt-tundi. Kodukontoris monitor, laserprinter valmisolekurežiimis ja kaks laadijat: umbes 9 vatti ehk 80 kilovatt-tundi. Köögis kohvimasin ja mikrolaineahi kellaga: 4 vatti ehk 35 kilovatt-tundi. Kolm nutipistikut, mis lülitavad need kolm rühma öösel ja tööpäeval välja, säästavad selles kodus umbes 250 kilovatt-tundi aastas ja tasuvad end tavalise elektrihinna juures esimese aastaga ära. Sinu numbrid on teised, aga meetod on sama: mõõda, rühmita, lülita.

Mida nutipistikuga mitte välja lülitada

Kõik ei kannata voolu järsku katkestamist. Arvuti, võrguketas ja välised kettad tahavad korrektset väljalülitamist, muidu on tulemuseks kaotatud failid. Tindiprinter parkib väljalülitamisel prindipead ja katab need kinni; kui vool kaob keset tööd, jäävad pead lahti ja kuivavad. Küttekatel, alarmisüsteem, külmik ja ruuter kuuluvad samuti loendisse, mida ei puudutata, välja arvatud juhul, kui ruuteri öine väljalülitamine on teadlik otsus. Vaata ka koormust: enamik nutipistikuid on mõeldud kuni 10 või 16 amprile ehk umbes 2300 kuni 3600 vatile, mis on soojapuhuri või õlikütteradiaatori jaoks piiri peal. Ja seadmed, millel on mehaaniline lüliti, ei käivitu pärast voolu tagasitulekut ise, nii et taimer ei tee neid nutikaks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas nutipistik ise ei tarbi elektrit? Tarbib, umbes pool kuni üks vatt. Seetõttu tasub see panna vaid pesade ette, mille taga on rohkem kui paar vatti ooterežiimi kulu.

Kas sagedane sisse-välja lülitamine kahjustab telerit? Ei, kaasaegne teler on selleks mõeldud. Ainus tagajärg on, et esimene käivitus võtab veidi kauem.

Kuidas nutipistik teab, millal seade välja lülitada? Ajakava, rakenduse nupu või automatiseerimise järgi; osad mudelid lülituvad ise välja, kui tarbimine langeb ooterežiimi tasemele.

Kas nutipistik sobib kõigile seadmetele? Kontrolli võimsuse piiri: enamik pistikuid on kuni 2 300 kuni 3 600 vatti, mis sobib teleritele ja arvutitele, aga mitte suure võimsusega kütteseadmetele ilma vastava kinnituseta.